Sissejuhatus FNAC-i (peennõela punktsioonitsütoloogia)

Praegu on peennõelatorke välisläbimõõduga < 0,9 mm laialdaselt kasutatud nii kodu- kui ka välismaal tsütoloogilises diagnostikas ning seda on tavaliselt kasutatud ühtse nimega peennõela punktsioonitsütoloogia (FNAC).

See on omamoodi rakudiagnostika, mille käigus eraldatakse peennõelatorke abil rakud ja muud kahjustuse komponendid määrdumiseks, et jälgida kasvaja- ja mittekasvajarakkude morfoloogilisi muutusi ning interstitsiaalseid muutusi. Rakendamise käigus võib vastavalt kasvaja tekstuurile ja olemusele kasutada punktsiooni tegemiseks vastavalt umbes 10 cm ühekordseid süstlaid. Patsiendi kehapinna kaudu saab imenduda ligipääsetavad tursed ja kiired kahjustused või röntgeni-, B-ultraheli-, CT- ja radionukliidskaneerimisega saab läbi viia nõelaaspiratsiooni sügavate elundite kahjustuste ja väikeste koekomponentide (sh rakud, interstitium või muud kaasuvad ained) saab absorbeerida raku morfoloogiliseks diagnoosimiseks ning samuti saab uurida mitmeid elusrakkudega seotud tsütoloogilisi meetodeid.

Peennõela punktsiooni tsütoloogia meetod on lihtne, ohutu, kiire, tundlik, kõrge diagnoosimissagedusega, suure usaldusväärsusega ja patsientidele peaaegu mitteinvasiivne, seega on sellest saanud üks olulisi kliiniliste haiguste diagnostikameetodeid.